Suvelõpp Kogukonna koolis
Näpud saviseks: loovus ja keraamika Heimtali loomestuudioga
Augusti alguses vooliti Heimtali loomestuudio perenaise Külli Allikvee juhendamisel savi. Töötubade raames valmisid toredad jämedate jalgadega vaagnad, vaasid, teesõelaga tassid ning mitmed skulptuurid. Osalejad katsetasid erinevaid kaunistustehnikaid, julgustasid üksteist ning nautisid protsessi. Nagu ütles juhendaja Külli Allikvee: “Kõik on õige, mis oma kätega oled teinud.” Töötoast lahkuti rõõmsameelselt ja idanes ka mõte rajada Jämejalas oma savitöökoda. Valminud tööd kingiti Jämejala festivali koostööpartneritele ja toetajatele.Terviseõpe ja liikumine: väikesed sammud suurte muutusteni
13.augustil külastas Kogukonna kooli Tervikumi füsioterapeut Margret Talimaa, kes rääkis liikumise olulisusest. Lihasjõud hakkab vähenema pärast 30. eluaastat ning regulaarne koormus hoiab nii luutihedust kui ka südame, kopsude ja aju tööd. Lisaks parandab liikumine meeleolu ning aitab öösel paremini uinuda.
Olulisemad nopped loengust:
Tasakaal on oskus, mida tuleb treenida, et keha oleks kiire reageerima.
Liikumine parandab ka aju verevarustust. See omakorda toetab keskendumist ja mälu ning mõjutab ka meeleolu.
Kui inimene päeval liigub, on parem uinuda ja sügavamalt magada.
Pole kindlat arvu minuteid, kui kaua peaks päevas järjest liikuma. Ka väiksed liikumisampsud päeva jooksul on paremad, kui mitte midagi.
Autor James Clear kirjutab raamatus "Aatomhajumused", et alustamine tuleb teha nii lihtsaks, et suudame kujundada uued harjumused. Näiteks saab hambapesu ajal teha kükke, kuni sellest saab harjumus.
Jõutrenn on keha jaoks oluline. Harjutusi saab teha igapäevaste esemetega või keharaskusega. Hõlmata tuleks suuri lihasgruppe, et saada enim kasu.
Margret Talimaa tegi osalejatega ka mõned harjutused läbi ja suur oli äratundmisrõõm, et paljud neist olid juba tuttavad meie Kogukonna kooli liikumisrühmast. Loodame, et loengust saadud teadmised motiveerivad kuulajaid oma tervisele mõtlema ja ka iseseisvalt või liikumisrühmas veelgi aktiivsemalt trenni tegema.
Kirglikud hetked spordipäeval
Sportlikku vaimu hoiti üleval discgolfi võistlusega. Sundravi rehabilitatsiooniosakond tõi parki discgolfi korvi ja kettad, et kõik soovijad saaksid käe soojaks visata. Kuigi alguses lendas mõni ketas puu otsa, muutusid visked kiiresti täpsemaks. Võistluse ajal tekkis tasavägises finaalis põnev närvipinge, mis pakkus elamust ka pealtvaatajatele.Kultuurielamused: filmiõhtu "Puuluup - kaablid autos veel"
Septembris häälestuti Jämejala festivali lainele. Et tutvuda täpsemalt tänavuse peaesinejaga, vaadati 16. septembril Jämejala kultuurimajas režissöör Taavi Aruse muusikadokumentaali „Puuluup – kaablid autos veel“. Humoorikas film viis vaatajad hiiu kandle virtuooside Ramo Tederi ja Marko Veissoni lava tagusesse maailma ning staarielu argipäeva.
Fotonäitus ja kohtumine loodusfotograaf Marge Karuga
Jämejala kultuurimaja jalutussaali loodud näitusealal oli 21.–30. septembril üleval MTÜ Viljandi fotoringi ja Marge Karu fotonäitus „Meie naabrid linnas“. Näitusel võis näha põnevaid kaadreid Viljandi linnas ja selle ümbruses elavatest lindudest ning loomadest.29.septembril toimus Jämejala jututuba, kus Marge Karu jagas oma kogemusi fotograafiast ja looduse märkamisest:Hobi sünnilugu: Fotograafia huvi tekkis tal täiskasvanuna vaimse tervise toetamiseks tehtud jalutuskäikudelt. Tänaseks on tema pilte kasutatud näiteks ETV ilmateates.
Valgus ja kannatlikkus: Parim aeg pildistamiseks on tund enne ja pärast päikesetõusu või -loojangut. Erakordse kaadri nimel – olgu selleks pöialpoiss või jäälind – tuleb vahel kannatlikult tunde oodata.
Kohtumised looduses: Marge unistuseks on saada pildile karu, kuna tegemist on tema nimekaimuga. Pealkirjagi on ta valmis mõelnud: „Kahe karu kohtumine“.
Ehkki Marge pole eriala poolest ornitoloog, on ta fotokaameraga looduses liikuses lindude kohta palju teada saanud. Kuigi Eesti linnud on kaugelt vaadates enamasti pruunid, ei ole see lähedalt sugugi nii – näiteks metsvint on kevadel kaunilt värviline. Pöialpoiss on aga väga pisike ja teda leiab hääle järgi. Tema tabamiseks heale fotole on autor pidanud vahel üle tunni ümber puu tiirutama.
Ka kaunist jäälindu on võimalik pildile saada, sest sellel linnul on alati oma kindel lemmikoks, kust ta sukeldumas käib. Sel kevadel õnnestus fotograafil pildistada järvekaure, kes tavaliselt Eestis ei pesitse, kuid seadsid end sel aastal sisse Viljandi järve äärde. Samas rõhutas ta, et haruldasi linde ei tasu otsima tormata, sest neid ei tohiks häirida.
Tema tehtud fotodega saab lähemalt tutvuda Facebooki gruppides „Loodusesõbrad“ ja „Linnuhuvilised“.
Kogukonna kooli teine hooaeg tõmbab peagi otsad kokku, mis tähendab vaid üht – üsna pea istume maha ja hakkame uusi plaane seadma.
Püsige meiega ja saage esimestena teada, mis järgmiseks kavas!